Elades haiges ruumis,
kui jätkusuutlik on inimene?
Maapõuest välja kaevatud ja laboris loodusele tundmatuseni muudetud ainete kahjulikkust elusorganismidele on uuritud juba mitukümmend aastat. Palju on leitud kehvade materjalidega kokku puutudes seoseid nii kergete kui raskemate tervisehäirete ning pöördumatute DNA-mutatsioonide vahel. Vaatleme lähemalt, milline materjal ja ruum mõjutavad kõige enam inimese paljunemisvõimekust.
1992. aastal avaldati uurimistöö, mis väitis, et viimase 50 aasta jooksul on meestel spermatosoidide kvaliteet langenud ja suguelundite areng muutunud.¹ Tänaseks on teada, et muutused inimese organismis, on põhjustanud kokkupuude kemikaalidega. Selle uurimisele on pühendunud auhinnatud teadlane dr Shanna Swan, kes on avaldanud mitmeid uurimistöid ja raamatuid.² Tema tööst on selgunud, et viimaste aastakümnete jooksul on meestel vähenenud testosterooni ja spermatosoidide tase, lühenenud genitaalid ning sünnidefektid. Naistel on menstruatsiooni probleemid, varajane puberteet, enneaegsed sünnitused, lapse madal kaalulisus sünnihetkel, nurisünnitus. Mõlemal esineb madal libiido, viljatus ja hormonaalsed ebanormaalsused. DNA kahjustusi on leitud nii spermatosoidides kui munarakkudes.³
Viljatust mõjutavad mitmed tegurid, nii geenid kui keskkond. Keskkonna alla käivad elustiil ja kokkupuude kemikaalidega. Elustiili faktoreid on kergem uurida ning teadustöid selles vallas leidub rohkem, kui siseruumi materjalides kasutatavate kemikaalide mõjust. Elustiili faktoriteks on kehv menüü, mis koosneb eelfabritseeritud ja kiirtoidust, alkoholi tarbimine, suitsetamine, stress, liigne kuumus (saunas käimine mõjutab mehi), ülekaaluslisus ja couch potato elustiil ehk vähene liikumine. Keskkonnast tingitud endokriin- ehk hormonaalsüsteemi kahjustavaid aineid leidub inimese igapäevaelus palju, ka siseruumi materjalides. Need on ftalaadid ja bisfenoolid plastikutes, PFAS ehk kõrgelt flooritud kemikaalid, pestitsiidid ja leegiaeglustid. Neid nimetatakse ka hormoonihäkkeriteks, sest sekkuvad hormoonide talitlusse ja põhjustavad seeläbi viljatust.⁴
Milline ruum on kõige kriitilisem?
Hormonaalhäireid põhjustavaid kemikaale leidub siseruumis kõikjal meie ümber. Kõige kriitilisem on aga haigla keskkond, eriti enneaegsete laste osakond. Haiglates on kõige karmimad nõuded siseruumidele, mis viib omakorda kemikaalidega töödeldud või kahjulikke aineid sisaldavate sünteetiliste materjalide kasutuse vajaduseni. Vastsündinud on kõige haavatavamas etapis oma arengus ning on ümbritsetud mitmete arengut mõjutavate kemikaalidega. Kahjulikke aineid leidub haigla seinavärvides, põrandal, tekstiilides, mööblis ja aparatuuris. Lisaks saavad enneaegsed lapsed ka oma toidu plastikvoolikutest. Kõiki neid kemikaale on leitud imikute uriinist. Need ained on ülimalt organismi läbivad ja kahjulike mõjudega.⁵ Loomulikult püüab inimene kaitsta ja hoolitseda, et laps areneks tervelt. Kahjuks on aga selliste materjalidega ruumis loodud hoopis tema organismi kahjustav keskkond. Siin on oluline teadvustada ja arvestada ka seda, et lapsed on mõjutatud juba emaüsas olles. Vastsündinu nabanöörist on leitud 287 erinevat kahjulikku kemikaali, millest 180 põhjustavad vähki inimestel ja loomadel, 217 on toksilised aju- ja närvisüsteemile ning 208 põhjustavad loomkatsetel sünnidefekte või väärarenguid.⁶
Milline siseruumi materjal kõige enam paljunemist mõjutab?
Paljudes lasteaedades, koolides ja haiglates on kasutusel PVC-põrandakate. PVC (polüvinüülkloriid) teevad painduvaks ftalaadid. Need eralduvad materjalist välja ning levivad üsna kergelt, misttõttu võib sisse hingata, süüa või juua.⁷ Ftalaadid võivad ka naha kaudu organismi imenduda. Neid aineid eraldub ka vette või tolmu. Sellest ainest on aga tekkinud ainus kemikaali järgi nimetatud sündroom, mis vähendab võimekust paljuneda. Dr Swan alustas 20 aastat tagasi uuringuid lastel, kes on praeguseks saanud täiskasvanuks.⁸ Poiste seas, kes sündisid emadel, kelle kehas oli suurem ftalaatide kontsentratsioon, oli oluliselt rohkem neid, kel oli aastaseks saanuna tavapärasest väiksem peenis ja laskumata munandid.⁹ Sellise järglase väljavaade elule ja edasisele paljunemisvõimele on häiritud ning eluiga lühem. Sarnaseid probleeme on täheldatud ka väljasuremisohus loomaliikidel, kelle organismidest on leitud kemikaalide kõrgeid koguseid.
Ainuüksi vanemate kehv elustiil mõjutab loote arengut ning isegi kui see on tervislik, siis kokkupuudet kehvade materjalidega erinevates keskkondades on raske vähendada seni, kuni need on kasutuses. Kui vaadata edasi põlvkondade kaupa, siis mõju on üsna pikaajaline ning tervisehäireid esineb isegi kolmandat põlve järglasel. Seda ka juhul kui tema vanemad on elanud ideaalse elustiiliga ja puhtas keskkonnas.
Kui aga peaksime kunagi keskkonna puhtaks saama, siis sellest on võimalik välja tulla. Dr Swani katsetest on leitud, et muutus toimub 3 põlvkonna jooksul. See on rottidele 6 aastat, kuid inimesele 75 aastat. Vastasel juhul hakkab, tema sõnul, inimkonna paljunemine toimuma kunstlikult. Ta osales 2017 a avaldatud uurimuses, milles tuli välja, et ajavahemikus 1973-2011 on lääne maailma spermatosoidide arv langenud 59%. Sama tempoga jätkates, jõuab see arv nulli aastaks 2045.
Inimkond muutub paljunemisvõimetuks aastaks 2045
Jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik areng on tasakaalustamise kunst, mis seab eesmärgiks leida tasakaal majanduskasvu, sotsiaalsfääri, ökoloogia ja institutsioonide vahel ning otsib võimalusi, mis tagaksid täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumise praegustele ja tulevastele põlvedele.¹⁰ Austria arhitekt Manfred Wolff-Plottegg on jätkusuutlikkuse kohta öeldud, et see on vahend, mis laseb kõigel samamoodi jätkuda ja see tuleks kustutada. See on konservatiivne tööriist, mis ei lase uutel ideedel tekkida.¹¹ Arvestades lääne inimese viljakuse drastilist langust mõnekümne aastaga, tuleks jehk ätkusuutlikkuse fookus suunata inimese peale? Inimene on iseenda tõstnud sõnapaarist „ökoloogiline tasakaal“ välja. Ökoloogia on justkui see, mis on seal õues, akna taga ja selle tasakaal on midagi ületamatut indiviidi tasandil. Kui mõista, et antropotseeni ajastul on inimene väga suur jõud, mis seda mõjutab ja ta on osa suuremast süsteemist, siis tekiks vahest suurem huvi oma jõudu suunata teist rada käima. Kuigi siseruum on muutunud aina tehislikumaks ja inimene on eemaldunud otsesest loodusest, toimub märkamatult siseruumis ja inimeses endas samasugune tasakaalutus, kui liustike sulamine, reostus ja loomaliikide hävinemine.
Allikad
1. E. Carlsen, A. Giwercman, N. Keiding, N. E. Skakkebaek. Evidence for decreasing quality of semen during past 50 years, 1992. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1393072/
2. Shanna Swan, https://www.shannaswan.com/
3. Shanna Swan. Slow the Countdown: Environmental Threats to Reproduction. Healthy Material Lab veebinar, 2022
4. Korduv, vt 3
5. Korduv, vt 3
6. Autori konspekt. Healthy Materials LAB online kursus, Parsons School of Design Open Campus, New York, 2020
7. Bisphenols and Phtalates - Green Science Policy Institute, Healthy Materials LAB online kursus, Parsons School of Design Open Campus, New York, 2020
8. Shanna H. Swan, Katharina M. Main, Fan Liu, Sara L. Stewart, Robin L. Kruse, Antonia M. Calafat, Catherine
S. Mao, J. Bruce Redmon, Christine L. Ternand, Shanon Sullivan, J. Lynn Teague. Decrease in Anogenital
Distance among Male Infants with Prenatal Phtalate Exposure. The Study for Future Families Research Team,
2005. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1280349/
9. L. P. Bustamante-Montes, m. A. Hernandez-Valero, D. Flores-Pimentel, M. Garcia-Fabila, A. Amaya-Chavez,
D. B. B. Barr, V. H. Borja-Aburto. Prenatal exposure to phthalates is associated with decreased anogenital distance
and penis size in male newborns, 2013
10. Jätkusuutlikkus. Eesti Keemiatööstuse Liit, https://www.keemia.ee/et/jatkusuutlikkus
11. Susannah Hagan, Revolutsioon? Arhitektuur ja Antropotseen, lk 69.
Illustratsioonid: autor