Siseõhusaastatus on tõusnud viimastel kümnenditel tänu energiatõhusate hoonete ehitusele. Tohutul hulgal on kasutuses materjale, mille mõju inimese tervisele on teadmata. Sünteetilistest ja kemikaalidega töödeldud materjalidest eralduvad aja jooksul välja inimesele kahjulikud ühendid, mis sattuvad organismi ning põhjustavad terviseprobleeme. Kahjulikke aineid leidub põrandakatetes, mööblis, tekstiilis, akendes, seinapaneelides, valgustites, torudes, soojustuses, juhtmetes-kaablites ja katusematerjalides ning värvides jm siseviimistlusmaterjalides.
Kuidas saastavad kehvad materjalid siseruumi õhku?
Kas oled märganud, et värskelt ehitatud või remonditud ruum lõhnab? Olgu see seinavärv, mööbliese või vaip. Lõhna põhjuseks on lenduvad orgaanilised ühendid (volatile organic compounds - VOCs). Kui materjali tootmisel või töötlemisel on kasutatud kahjulikke kemikaale, siis need aurustuvad sealt välja (offgassing) ning saastavad siseruumi õhku. Igal uuel asjal ei pruugi küll lõhna olla, kuid VOC-id võivad sellegipoolest eralduda. Järgnevalt vaatleme peamist kuute viisi, kuidas pääseb kahjulik aine materjalist välja. ¹
1. Loomulik vananemine
Kõige sagedamini esineb toksiliste gaaside eraldumist materjali naturaalse degradatsiooni ehk loomuliku vananemise teel.
​
2. Valgus ja soojus
Kahjulikud ained võivad eralduda ka fotodegradatsiooni ehk päikese valguse ja soojuse toimel. Ruumis, kus on PVC-põrandakate ning maast laeni aknad, tõuseb akna all päikese käes temperatuur üsna kõrgeks. Selles kohas eraldub rohkem kahjulikke kemikaale siseruumi õhku. Pidevalt sellises keskkonnas viibimine põhjustab viljatust ja muid terviseprobleeme.
3. KULUMINE
Väikeseid osakesi ja tolmu eraldub ka abrasiooni ehk materjali hõõrumise, kraapimise või lohistamise käigus. Puidul kulub viimistlus aegamööda maha ning lakis või värvis sisalduvad keemilised ühendid lenduvad ruumi.
​
4. Põlemine
Põlemise või roostetamise teel vabaneb samuti jääkprodukte keskkonda. Halogeenitud kemikaalid ehk tulekaitsevahendid eraldavad põlemise käigus dioksiine, mis on kõrgelt toksilised püsivad saasteained. Need ei lagune meie planeedil kunagi ning jäävadki keskkonda ja elusorganisme saastama.
5. lagunemine
Materjali füüsilise või keemilise lagunemise käigus võib samuti eralduda tervisele kahjulikke osakesi. Näiteks plastikus molekulid aja jooksul lagunevad ning eraldavad kahjulikke aineid. Sellisel teel võivad tekkida siseõhus isegi uued, veel ohtlikumad ühendid. Näiteks mööbliplaadi lahtise servaliistu alt eraldub komposiitmaterjali sideainest kahjulikke ühendeid, peamiselt formaldehüüdi.
6. lahustumine
Materjalide koostisosad võivad vees lahustuda. Siin võib esile tuua varasemalt kasutuses olnud pliitorud ning tänapäeval laialdaselt kasutatavad PVC-torud. Ka õlis komponendid aja jooksul lahustuvad ning sattuvad tolmu sisse.
Inimese meeltele märkamatult ja tajumatult, reageerib materjal ümbritsevale. Siseõhu kvaliteeti mõõtes, ei võeta veel neid protsesse arvesse, vaid uuritakse peamiselt väliruumist tulenevat saastet. Tervislikku ruumi luues, arvesta millest materjalid ja viimistlused koosnevad ning kuidas käituvad need siseruumis. Teejuhid annavad esmase ülevaate, mida materjali valimisel silmas pidada ning kahjulike ainete ennetamisel on abiks 6 klassi süsteem.
Allikad
​
1. Autori konspekt. Healthy Materials LAB online kursus, Parsons School of Design Open Campus, New York, 2020
Fotod: wix, adobestock
Illustratsioonid: autor
​